Põhikiri

KINNITANUD

majandus- ja taristuminister

26.01.2018 nr 1.1-1/18-013


 RIIGI INFOKOMMUNIKATSIOONI SIHTASUTUSE PÕHIKIRI


 NIMI JA ASUKOHT

1. Sihtasutuse nimi on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (edaspidi: “Sihtasutus”).

2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn. 


EESMÄRK JA ÜLESANDED

3. Sihtasutus on Vabariigi Valitsuse (edaspidi: „Asutaja“) 12. detsembri 2000. a korraldusega nr 1008 asutatud riigi huvides vara valitsemiseks ja kasutamiseks Eesti Vabariigi territoriaalse pädevuse piirides alljärgnevate põhikirjaliste eesmärkide ning ülesannete täitmiseks:

3.1. ühtse infokommunikatsioonisüsteemi haldamine ning mitte üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude opereerimine;

3.2. ühtsete infokommunikatsiooniteenuste (sh telefoni-, andme- ja raadioside; edaspidi: „IK-teenused“), andmete majutus- ja haldusteenuste, serverimajutusteenuste (sh serverite ja andmekogude haldusteenuste), serveriruumide rendile andmise teenuse, elektritööde ja tugiteenuste osutamine riigieelarveliselt finantseeritavatele asutustele, institutsioonidele, juriidilistele isikutele ja esindustele, samuti elutähtsa teenuse osutajatele ning teistele infokommunikatsiooniteenuste pakkujate teenuste toimepidevuse ning IK-teenuste kasutajate sõnumite saladuse tagamine;

3.3. välislepingutega riigi võetud kohustuste täitmine meresõidu ohutuse ning sidevõimaluse tagamine laeva ja kalda vahel;

3.4. infotehnoloogial põhinevate riiklike sihtprogrammide väljatöötamine ja arendamine; 

3.5. elutähtsate teenuste: mereraadiosidevõrgu toimimise ja katkematu side toimimise osutamine ning nende toimepidevuse tagamine;

3.6. riigieelarveliselt finantseeritavate asutustele, institutsioonidele ja teistele infokommunikatsiooniteenuste pakkujatele pilveteenuste osutamine (s.h serverimajutuse rentimine) ning nõustamine pilveteenustega seotud küsimustes;

3.7. riiklike andmekeskuste arendamine ja haldamine.

4. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a korraldusega nr 1008 määrati Sihtasutuse asutajaõiguste teostajaks Teede- ja Sideministeerium, mille tänane õigusjärglane on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi: „Asutajaõiguse teostaja“).

5. Sihtasutuse põhitegevus on seotud riigile ja riigiasutustele käesoleva põhikirja punktis 3. nimetatud teenuste osutamisega. Sihtasutus ei osuta üldkasutatavat sideteenust.

6. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega. 


VARA JA FINANTSEERIMISALLIKAD

7. Sihtasutuse vara moodustub Sihtasutusele Asutaja poolt vastavalt asutamisotsusele üle antud varast, tegevusest saadavatest tuludest ja tehingutest ning muudest allikatest (sh annetused).

8. Sihtasutuse finantseerimisallikateks on riigieelarveliselt eraldatud sihtotstarbelised vahendid ning Sihtasutuse põhikirjaliste ülesannete ja riiklike programmide täitmisest ning välisabi programmidest saadavad muud rahalised vahendid.

9. Sihtasutus on kohustatud oma vara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema igati selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest.

10. Sihtasutusele asutamisel üleantav raha kantakse Sihtasutuse arvelduskontole ning muu vara antakse üle juhatuse valdusesse. Sihtasutusele vara üleandmise kohta koostatakse vastav leping.

11. Vara vastuvõtmise täpsem kord määratakse nõukogu poolt.

12. Sihtasutus valdab, kasutab ja käsutab vara ainult põhikirjas nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks võib vara kasutada ja käsutada õigusaktidega piiramata ulatuses majandustegevuseks. Vara kasutamise ja käsutamise üle otsustavad Sihtasutuse nõukogu ja juhatus kooskõlas õigusaktide ja põhikirjaga.

13. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduses esitatud eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse reeglitele ning riigieelarve seaduses kehtestatud piirangutele.

14. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.

15. Sihtasutuse soodustatud isikuks on Eesti Vabariik oma asutuste kaudu ning muud isikud vastavalt nõukogu otsusele.

16. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

17. Sihtasutus ei või anda ega tagada laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.

18. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse aluse

19. Sihtasutus ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ega usaldusühingut.

20. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse kehtiva seadusega sätestatud korra kohaselt.

21. Vara kasutamise ja käsutamise täpsema korra ning Sihtasutuse majandustegevuse läbiviimise korra kehtestab nõukogu oma otsusega. 


JUHTIMINE

22. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

23. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

23.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

23.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

23.3. kellel on ärikeeld;

23.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

23.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

24. Põhikirja punktides 23.1.–23.4. nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist;

25. Põhikirja punktis 23.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 


Nõukogu

26. Nõukogu kavandab Sihtasutuse strateegilist tegevust, korraldab Sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.

27. Nõukogul on kuni kuus (6) liiget. Asutajaõiguse teostaja nimetab nõukogu liikmed riigiametnike ja/või teiste asjatundjate hulgast, kusjuures vähemalt ühe (1) neist valib ta rahandusministri ettepanekul.

28. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi osalusega äriühinguga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (seotud isikuks loetakse abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu liikmega ühine majapidamine):

28.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ega ole Sihtasutuse kaasasutaja;

28.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole Sihtasutuse kaasasutaja;

28.3. on isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole Sihtasutuse kaasasutaja;

28.4. Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Sihtasutuse kaasasutaja;

28.5. isik, kes omab riigi osalusega äriühinguga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on selle riigi osalusega äriühingu oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

29. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimesel koosolekul ühehäälselt nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd.

30. Nõukogu liikmete (koosseisu) volituste tähtaeg on viis (5) aastat. Nõukogu liikmete volitused pikenevad kuni uute nõukogu liikmete määramiseni.

31. Nõukogu liikmed kutsub tagasi Asutajaõiguste teostaja.

32. Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest Asutajaõiguste teostajale. Nõukogu liikme õigused ja kohustused lõpevad õigusaktidega reguleeritud korras.

33. Nõukogu liikmetele määrab tasu Asutajaõiguse teostaja.

34. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui õigusaktidest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses.

35. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.

36. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

37. Kui nõukogu esimees ei täida põhikirja punktis 41 toodud kohustusi, võib Asutajaõiguste teostaja otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

38. Nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale.

39. Nõukogu organiks on auditikomitee, mille liikmetele makstakse tasu vastavalt kehtivale korrale.

40. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta, nõuda juhatuselt Sihtasutuse arengustrateegia ja iga-aastase tegevuskava, eelarve, raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist.

41. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli (4) korda aastas. Kõigile nõukogu liikmetele saadetakse vähemalt seitse (7) kalendripäeva enne koosoleku toimumist välja kirjalikud kutsed, millele lisatakse kirjalikud kokkuvõtted kõikidest koosolekul arutatavatest küsimustest, samuti nõukogu otsuse projektid. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda nõuab Nõukogu liige, Juhatus või audiitor.

42. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, sealhulgas Asutajaõiguse teostaja esindaja. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud juhud. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletasid kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai kõigi koosolekul osalenud nõukogu liikmete poolthääle.

43. Nõukogu peab järgima kehtiva seaduse alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid Sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta ning nõukogu esimees on kohustatud esitama Asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile:

43.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm (3) tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;

43.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie (5) tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

44. Nõukogu koosoleku protokolli peavad allkirjastama kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed.

45. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed. Selleks saadab nõukogu esimees või juhatuse esimees nõukogu liikmetele otsuse projekti kirja teel, määrates kindlaks vastamise aja, mis ei või olla lühem, kui nelikümmend kaheksa (48) tundi arvates kirja kättesaamisest, ega pikem, kui kolmkümmend (30) kalendripäeva alates otsuse projekti väljasaatmisest. Tähtaegselt kirjalikult mittevastamine loetakse vastu hääletamiseks.

46. Nõukogu esimees esindab nõukogu otsuse alusel ja edasivolitamise õigusega Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega.

47. Nõukogu nõusolek (otsus) on vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad Sihtasutuse igapäevase majandustegevuse raamest, s.o tehingute tegemiseks, millega kaasneb Sihtasutuse poolt osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või kinnisasjade ning registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine.

48. Nõukogu kehtestab nõukogu töökorra.

49. Nõukogu kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks Sihtasutuse aastased tegevuseesmärgid.

50. Nõukogu liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumise eest õigusaktidega reguleeritud korras. 


Juhatus

51. Juhatus on Sihtasutuse juhtimisorgan, mis juhib ja esindab Sihtasutust. Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu.

52. Juhatusel on üks (1) või kolm (3) liiget. Ühe juhatuse liikme korral nimetatakse juhatuse liiget juhatajaks. Kolme juhatuse liikme korral valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd.

53. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige või pankrotivõlgnik.

54. Juhatuse liikmete volituste kestus on viis (5) aastat. Juhatuse liikme võib nõukogu igal ajal ja sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

55. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

56. Juhatuse liikme tasu suuruse ja selle maksmise korra määrab nõukogu.

57. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

58. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.

59. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses.

60. Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ees. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja (4) kuu jooksul ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest.

61. Juhatus peab oma tegevuses järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu asjakohase otsuse alusel.

62. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud Sihtasutusele kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. 


ÕIGUSVÕIME JA ÕIGUSTOIMINGUD

63. Sihtasutuse õigusvõime tekib alates Sihtasutuse kandmisest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Pärast registrisse kandmist väljastatakse Sihtasutusele seaduses sätestatud load. 

64. Sihtasutust esindab tehingute tegemisel juhataja. Kolme (3) juhatuse liikme korral peavad tehingute tegemisel Sihtasutust esindama juhatuse esimees ja vähemalt üks (1) juhatuse liige, v.a nõukogu eraldi otsuse alusel, samuti Sihtasutusele Asutaja poolt vara üleandmisel.

65. Põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sõlmib Sihtasutus IK-teenuste kasutajatega lepingud, mis peavad tagama avaliku sektori rahaliste vahendite säästliku kasutamise ja riigi IK vajaduste kohase rahuldamise.

66. Sihtasutus võib sõlmida valitsusasutusega seaduses sätestatud alusel halduslepingu nimetatud valitsusasutuse osa funktsioonide täitmiseks kui halduslepingu sisu on kooskõlas Sihtasutuse põhikirjaliste ülesannetega.

67. Sihtasutus on kohustatud esitama nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Asutajaõiguste teostajale, Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa. 


AUDIITOR JA SISEAUDIITOR

68. Audiitor(id) valitakse nõukogu poolt ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või tähtajaliselt kolmeks (3) aastaks. Nõukogu võib audiitori igal ajal tagasi kutsuda. Audiitorite arvu ja tasustamise korra määrab nõukogu.

69. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.

70. Sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.

71. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Sihtasutuse Asutajaõiguste teostajaga.

72. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 


ARUANDLUS

73. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

74. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (edaspidi “majandusaasta aruanne”) ning esitab need audiitorile kontrollimiseks. Hiljemalt nelja (4) kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest esitatakse majandusaasta aruanne nõukogule kinnitamiseks. Hiljemalt nelja (4) kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest tuleb esitada Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu või sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa.

75. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile kuue (6) kuu jooksul arvates majandusaasta lõpust.

76. Juhatuse liige või nõukogu või nõukogu liige või muu õigustatud huvi omav isik võib nõuda, et kohus otsustaks Sihtasutuse juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise ja määraks erikontrolli läbiviija. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Erikontroll toimub seaduses sätestatud korras.

77. Soodustatud isik või muu selleks õigustatud huvi omav isik võib nõuda Sihtasutuselt teavet Sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta seaduses sätestatud korras. 


PÕHIKIRJA MUUTMINE

78. Põhikirja võib muuta Sihtasutuse Asutajaõiguse teostaja.

79. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb põhikirja muuta, kuid Asutajaõiguse teostaja seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus.

80. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse kandmisest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. 


ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

81. Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seadusega sätestatud korras.

82. Sihtasutus võib olla ühendavaks või omandavaks Sihtasutuseks juhul, kui ühendatakse või omandatakse Sihtasutus, mille tegevus on kooskõlas Sihtasutuse eesmärgiga.

83. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel.

84. Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel.

85. Sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta.

86. Sihtasutuse lõpetamisel toimub Sihtasutuse likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

87. Sihtasutuse likvideerijateks on juhatus, kui nõukogu otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.

88. Pärast likvideerimismenetluse kohast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara antakse viivitamatult üle Asutajaõiguse teostajale.




 w
 w
 w
 w
 w
 w
 w
 w