Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Kommenteeri

RIKS teenuste infopäeva 22.09.22 kokkuvõte

22.septembril 2022 toimus RIKSi infopäev Tallink Spa & Conference Hotellis, kus räägiti riigiasutuste IT juhtidele ja otsustajatele riigiside teemadel. 

Tegemist oli RIKSi jaoks esimese sellises mastaabis infopäevaga, kus oli võimalus nii suurele auditooriumile tutvustada RIKSi ja meie teenuseid. Osalejaid oli kokku ligi 60, esindades 22 erinevat riigiasutust. Sündmust modereeris RIKS IT osakonna juhataja Priit Kollo.

Infopäeva avas videosilla vahendusel MKM (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi) digiarengu asekantsler ja RIKS nõukogu esimees Luukas Ilves. Ukraina sõja näitel tõi ta välja olulisemaid õppetunde riigisides (sidetaristule tehti rünne kõige esimesena ja regulaarsed ründed sinna toimuvad siiani) ja kutsus üles õppima Ukrainalt ja nende kogemusest. Samuti tõi Luukas välja, et meie digiriigis plaanitakse e-teenuste muudatusi tehnilises võtmes. Ta mainis, et kuigi Eesti on juhtivamaid digiriike maailmas, on siiski avalikus sektoris e-teenuste arengus erasektoriga võrreldes arenguruumi omajagu.

Järgmise ettekande tegi MKM-i riigiside tehnoloogia nõunik Erik Janson, kes alustas oma ettekannet sõnadega - riigiside on laiem kui MKM. Esinemise ajaks oli Janson ametis olnud alles lühikest aega, kuid kirjeldas meeldivat tõdemust, et riik vaatab oma plaanide seadmisel tulevikku ja ei ole sugugi mitte aeglane või tagurlik nagu paljud erasektoris töötavad inimesed võivad arvata. Ta ütles, et riigiside on turvaline ja turvalisemal teenusel on oma hind. Oma esimeste töönädalate tegevusi kirjeldades rääkis ta ka, et ta plaanib ja on juba ka kohtunud erinevate asutuste võtmeisikutega ning kaardistab enda jaoks Riigiside üldpilti, vajadusi ja hetkeseisu, et selle pinnalt välja töötada parimad edasised sammud. Kui ettekande lõpul küsimuste voorus küsiti, kas riigiside kontseptsioon läheb muutmisele, siis tõdes Janson, et kuna kontseptsioon on elav dokument, siis jah, muudatusi on plaanis teha, sest aeg on edasi läinud ning on teemasid, mis esialgse kontseptsiooni koostamisel jäid välja.

Peale MKMi esinejaid tegi ettekande Kalev Karu Riigikantseleist. Tema ettekandest jäi kumama seisukoht, et riigi teenused peavad olema kõrgkäideldavad ja teenus peab koguaeg töötama. Samuti jagas ta arvamust, et teenusekeskne koordinatsioon on hea ja oluline on tagasiside ehk ka hindamine – suhelda kliendiga ja anda kliendile tagasisidet. Oluline on ka uuendusmeelsus ja olla valmis ise muutuma. Lisaks avas ta mõtte Riigiside võrgustikust – see on miski, mida täna veel pole, aga mõte on see luua. Ühe osaleja küsimuse peale, mis on riigisides hästi ja halvasti, ütles Kalev, et hästi toimib asutustevaheline koostöö, kuid nagu ka Luukas Ilves mainis, et arenguruumi on veel tehnoloogiliste uuenduste ning arenguga kaasas käimise osas, mis peab kasvama. Samuti nentis ta, et veidi esineb veel killustatust, kuid erinevate riigiside komponentide juhtrühmad aitavad killustatust vähendada, võttes kokku osapooled, ning koosmõtlemisest sünnib suund ja selge vastutus teenuseomanikuna.

Järgmisena sai sõna RIKS juhataja Sven Heil, kes tänas alustuseks eelkõnelejaid ja kohale tulnuid ning tutvustas RIKSi kui organisatsiooni ning RIKSi teenuseid üldisemalt. Sven nentis, et pärast ametis on oldud nelja aastat on olulisteks verstapostideks riigiside kontseptsiooni valmimine, parenenud koostöö ja selgus riigiside osas ja ka tänane üritus riigiside teenustest on omaette eduelamus.

Kui Svenilt küsiti Ukraina õppetundide kohta, nentis ta, et nendeks on satelliitside olulisus; teenuste ristkasutatavus ja juhtimine. Ühiselt nõustuti, et riigisides on vaja saada paika juhtimismudel ja nõukogu, kes käiks regulaarselt koos, nii et toimuks süsteemne töö side teemadel.

Peale sirutuspausi sai sõna RIKS kõneside ja andmekeskuste osakonna juhataja Toomas Vahi, kes tutvustas seadmemajutuse teenust ja rääkis nii möödunud kui ees ootavatest väljakutsetest. Toomas jagas ka õppetunde ning teenuse parendusi, mida mõned teenusega seotud intsidendid kaasa on toonud. Kuna omajagu poleemikat kogu riigis on tekitanud elektrienergia järsk kallinemine, siis küsiti ka, mida võtab RIKS ette elektrihinna ja elektrijahutuse osas? Küsimus sai vastuse, et uued kliimaseadmed on vabajahutusega ning mõtleme ka taastuvenergia kasutamisele; samuti uurime tootmisvõimsuse hankega liitumist, et saada sõltumatuks börsist.

Järgmine kõneleja, RIKS kõneside grupi juht Edgar Sarap, tutvustas turvalise mobiili ja turvalise laua teenuseid ja nentis paratamatust, et turvaline teenus ei tähenda mugavat teenust ning sellega peavad ka kasutajad leppima. Samuti tõi Edgar näiteid minevikust, kus riigiametnike kõnesid on pealt kuulatud ning kuidas see on kahjustanud mitte ainult kõrgete riigiametnike endi, vaid ka nende riikide mainet ja usaldusväärsust.

Järgmisena tutvustas RIKS raadioside osakonna juhataja Siim Valgeväli oma osakonna tegemisi. Kuna mereside grupp liikus hiljuti tema osakonna alla, siis tutvustus ta ka mereraadioside kohverterminali funktsioone, mida on võimalik kasutada asukohast sõltumatult.

RIKS satelliitside projektijuht Ramo Kure tutvustas satelliidi teenust ja selle võimalusi alternatiivsidena kriisiolukordades. Osalejate küsimuste blokis saime ka teada, et satelliitside pole täna veel nii levinud riigisektoris, kuid huvi järjest kasvab ja sellega seonduvalt on tulevikus vajadus ka nö "satelliidi telefoniraamatu" järele, kuhu koondatakse asutuste satelliitside kontaktinfo.

Kliendikogemust jagas Riigikantselei IT juht Oliver Ojamaa, kes kiitis RIKS kõneside osakonna ja ka klienditeeninduse kiirust ja tõhusust pöördumiste lahendamisel. Samuti tõi Oliver välja ka arvamuse, et meeskond võiks suureneda sama heade spetsialistide näol kui praegused.
Riigi IKT Keskuse juht Ergo Tars tutvustas oma ettekandes RITi, nende rollist digiriigi loomisel ja rääkis, mis neid RIKSiga seob ja kuidas ollakse rahul omavahelise koostööga.

Siim Valgeväli RIKSist tutvustas päevakava teises pooles kuulajaile lähemalt ohualapõhist kiiret ohuteavituse süsteemi AKOSt, mis valib aasta lõpuks ja ESTER 2.0 ettevalmistamise tagamaid. Küsimuste rubriigis said küsijad vastuse, et ohualateavitusi saab saata ka välisriikides olevatele eesti mobiiioperaatori teenuste kasutajatele ja AKOSe loomisel loodame, et hea oleks kui õnnetusi ja kriisiolukordi ei juhtuks ning ohuteavitusi ei peaks üldse saatma.  

Pausi järel tegi viimase ettekande Soome Erillisverkot ja ühtlasi ka TCCA (The Critical Communications Association) esindaja Tero Pesonen, kes kutsus osalema ka 2023.a. mais Helsingis toimuval kriitilise kommunikatsiooni üritusel. Ettekanne oli tehniline ja huvitav ning küsimusi jagus kuulajail ka temale. Tero kutsus kriitilise kommunikatsooni valdkonnas tegema koostööd kõigi põhjamaadega, aga eriti Balti riikide ja Poolaga, sest mida sarnasemad tehnilised lahendused, seda lihtsam ka koostööd teha. Küsimusele, kuidas Soome sõja olukorras saab tagada, et erasektorist tarnija sõjahirmus maalt ei põgene, siis vastus oli, et nad arvestasid juba hanke etapis vastavasisuliste nõuetega, et vältida süsteemi kokkuvarisemist sellisel moel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et esimene RIKS teenuste infopäev läks igati korda ning sündmuse korraldajad RIKSist tänavad kõiki esinejaid, osalejaid ja korraldustiimi (RIA, Conference Expert), kes selle õnnestumisse oma panuse andsid! Tagasiside osalejatelt oli positiivne ja andis sisendi, et sarnast infopäeva on vaja regulaarselt korraldada, et kõik osapooled saaksid end kurssi viia hetkel riigisides toimuvaga ning kuulda ka teiste riikide kogemustest ja hetkeseisust riigiside valdkonnas. Vähem tähtis ei olnud ka osalejate omavaheline suhtlus pauside ajal ning ka publiku küsimused andsid hea indikatsiooni, millised teemad või murekohad osalevatele asutustele hetkel aktuaalsed on.

Infopäev toimus Euroopa Liidu struktuuritoetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Käesolev blogiartikkel on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) intellektuaalne omand. Ilma loata sisu kopeerimine, refereerimine ja avaldamine keelatud!

Lisa kommentaar

Email again:
Vaegnägijatele