Siseminister Lauri Läänemets märkis, et praegu saabub ohuteavituse SMS ühes kuni kolmes keeles, mis muudab ühelt poolt sõnumi pikaks ja keeruliseks saajale ning teisalt aeglustab sõnumite saatmist ja tõstab selle kulu. „Ohuteavituse puhul on esmatähtis, et sõnumi lugeja mõistaks kiirelt ja selgelt, milles seisneb oht ja kuidas ta peaks selle vältimiseks käituma,“ rõhutas Läänemets. „Eesti saab siin olla elanikkonnakaitses suunanäitajaks - ükski teine riik pole siiani kasutanud lahendust, kus elanik saab asukohapõhise ohuteavituse SMSi oma telefonioperaatori juures eelistatuks märgitud keeles,“ lisas minister. Lauri Läänemetsa sõnul on oluline, et ka siseriiklikult piiratud eelarvevahendite ja kärbete tingimustes suudaksime elanikkonnakaitses välja pakkuda innovatiivseid lahendusi ning otsida täiendavaid rahastusallikaid, et neid ellu viia. „Suures pildis on Eesti kriisilahendusel potentsiaal leida kasutust kõikjal Euroopas, kus eri riikides-piirkondades on segunenud ja liiguvad väga erineva emakeelega inimesed,“ rõhutas siseminister.

Pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd avaldas heameelt, et Euroopa Komisjon pidas Eesti algatust niivõrd oluliseks, et otsustas seda toetada. „Ohuteavituse erinevate kanalite arendamine on elanikkonnakaitses riigi üks olulisi ülesandeid. Efektiivne ohuteavitus aitab säästa meie inimeste elu ja tervist.“ Murd täpsustas, et lahendus peab olema töövalmis 2025. aasta suveks. „Eelistatud keeles ohuteavitus nõuab mitme osapoole koostööd ja  tehnilist lahendust. Koostöös operaatorite ja iga Eesti inimesega, loodame järgmise pooleteise aasta jooksul tagada, et kõik Eesti SIM-kaardi kasutajad saaksid ohuteavituse neile sobivas Eestis levinud keeles,“ ütles asekantsler.

Eesti arenduse elluviimist toetab 508 250 euroga Euroopa Liit. Projekt algab 1. detsembril 2023 ja kestab 18 kuud. Lahendus baseerub mobiilioperaatorite võimekusele kliente keele-eelistuse alusel sorteerida. Taolist võimekust ei ole praegu kusagil mujal ohuteavitusena kasutusel. Teistes riikides on soovitud keeles lühisõnumi edastamiseks kasutatud näiteks eelnevalt ise registreeritud ohuteavituse platvormide abi. Sellistel puhkudel ei edastata ohuteavitust aga kõigile ohtlikus alas viibivatele numbritele, vaid ainult eelnevalt ohuteavituse platvormil registreeritud numbritele. Eelistatud keeles asukohapõhist ohuteavitust on maailmas seni olnud võimalik saada ka võrgupõhise (cell-broadcast) lahendusega, kuid mitte SMS-iga.

Alates 19. jaanuarist 2023 on Eestis võimalik saata elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste puhul ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele ohuteavituse lühisõnumit EE-ALARM. Asukohapõhiste ohuteavituse lühisõnumite tekst on olnud siiani ühe suunakoodiga adressaatidel identne, vastavalt piirkonnale ühes või mitmes keeles (eesti, vene, inglise, ukraina keeles). Eelmisel aastal läbi viidud ohuteavituse uuringu üks oluline järeldus oli, et mitme keele kasutamine ühes sõnumis muudab sõnumi pikaks ja seetõttu on sõnumite edastamine aeglasem ning sisu raskemini mõistetav. Samuti on probleemne sõnumis mitte-ladina tähtede ja sümbolite kasutamine nagu õ-täht ja kirillitsa, mis suurendab tähemärkide arvelt edastatavate sõnumite hulka.