Asutamislugu

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus asutati Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. aasta korraldusega nr 1008-k riigi ühtse infokommunikatsioonisüsteemi haldamiseks ja ühtlasi kiideti heaks Infokommunikatsioonisüsteemide Ühitamise Kontseptsioon. Eelmärgitud korralduse alusel asus RIKS täitma endise Valitsusside asutuse ja endise Meresidekeskuse funktsioone.

RIKS asutati riigi huvides riigi vara valitsemiseks ja kasutamiseks alljärgnevate põhikirjaliste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks:

1. Riigieelarveliselt finantseeritavate IK-teenuste kasutajate kindlustamine ühtsete infokommunikatsiooniteenustega ja IK-teenuste kasutajate sõnumite saladuse tagamine;
2. Välislepingutega riigi poolt võetud kohustuste täitmine meresõidu ohutuse tagamisel ning sidevõimaluse kindlustamine laeva ja kalda vahel; infotehnoloogial põhinevate riiklike sihtprogrammide väljatöötamine ja arendamine ning vajadusel vastavate toetuste ja stipendiumide andmine.

RIKSi põhikirja alusel on sihtasutuse juhtorganiteks nõukogu ja juhatus. Sihtasutuse nõukokku kuulusid Kaitseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Teede- ja Sideministeeriumi ja Välisministeeriumi kantslerid. Nõukogu konsultatiivorganiks tehnilistes küsimustes oli nõukoda, kuhu kuulusid IK-teenuste kasutajaid esindavad sideala asjatundjad.

Seega on riik RIKSi asutamisega loonud eeldused, et arendada välja riigiasutuste ühtne infokommunikatsioonialane teenindamise süsteem, tagada operatiivside harmooniline areng ühtse tervikliku infokommunikatsioonisüsteemi osana ning saavutada riigile märgatavat kokkuhoidu kiirelt avaneva telekommunikatsioonituru tingimustes.

Kokkuhoiueesmärgi täitis RIKS moodustamise hetkel kohe. Valitsusside asutuse eelarve 2000. aastal oli 13,7 miljonit krooni, Meresidekeskuse eelarve 12,4 miljonit krooni, kokku seega 26,1 miljonit krooni. Äsjamoodustatud RIKSi 2001. aasta riigi poolt sihtfinantseeringu reale kirjutati 14,3 miljonit krooni – seega vähenes koormus riigieelarvele 11,8 miljoni krooni võrra, samal ajal kui võetud kohustused ja ülesanded jäid oma põhiosas samaks, mis olid olnud Meresidekeskuse ja Valitsusside asutuse kanda. Lisavahendite saamiseks planeeriti telefoniteenuste müügist saadav tulu.

Enne RIKSi loomist oli nii Meresidekeskuses kui ka Valitsusside asutuses koosseisulisi töötajaid kummaski 40 inimest, seega kokku 80 inimest. Neist kolm siirdusid koos nende poolt täidetavate tööülesannete täitmise kohustusega üle teise asutusse ning RIKS alustas tegevust 77 töötajaga.

RIKSi arengu seisukohalt tuleb tänada asjatundjate komisjoni töös osalejaid, kelle abil sai teoks uute tegevussuundade koondamine Infokommunikatsioonisüsteemide Ühitamise Kontseptsiooni, mis viidi ellu aastal 2003. Seejärel kinnitas Vabariigi Valitsus RIKSi arengukontseptsiooni, mis põhimõtteliselt sai ellu viidud aastaks 2011. Edasise tegevuse aluseks sai nõukogu poolt kinnitatud arengukava aastateks 2011-2014, mis teostati 2013 aastaks. Praeguseks on kinnitatud RIKSi arengukava aastateks 2016-2020.