Ülevaate annab meie raadioside osakonna raadiovõrgu projektijuht-planeerija Antti Turmann.

Süsteem ise töötab pilves ning on jagatud andmekeskuste ja hulga serverite vahel, dubleerides rakenduse erinevaid osi mitmekordselt. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse juhtimiskeskus monitoorib süsteemi 24/7. Jooksvalt parendame majasiseseid juhendeid ja protsesse, et erinevatele alarmidele ning võimalikele intsidentidele reageerida kiiremail viisil.

Teostame ka proaktiivseid tegevusi ning teeme tihti mitmesuguseid teste, mis sisaldavad Live SMS-ide saatmist. Testsõnumid, mis kodanikele ei tohiks kohale jõuda sisaldavad testimistele viitavat sisu, juhuks kui mõne vea korral peakski testsõnum välja minema reaalsetele alas viibivatele isikutele. Seda on maailmas varem juhtunud ning sagedaste testide käigus, mis on reaalse ohuteavituse välja saatmisele ülimalt sarnane, seda kunagi välistada ei tohi. Väljasaadetava testsõnumi näide: 

Tegemist riikliku ohuteavituse tests6numiga! 
Ignoreerida! RIKS juhtimiskeskuse AKOS test.
www.riks.ee/akos

Hiljuti testisime ohuteavituse saatmist rändlejale Lätti, Leetu, Poola ja Saksamaale. See on süsteemi üks funktsioonidest, mis võimaldab saata ohuteavitust riigipõhiselt kõigile Eesti kodanikele välismaal, kes kasutavad Eesti mobiilside operaatorite SIM kaarte.

Kuna isikuandmete kaitse seda nõuab asub osa EE-ALARM süsteemist mobiilside operaatorite valduses. Eesti mobiilside operaatorid on kehtestanud karmimad nõuded kui seda isikuandmete kaitse seadus hetkel kohustab või mida rakendatakse teistes riikides. Meie mobiilside operaatorite klientide isikuandmed on kindlates kätes. See küll teeb süsteemi haldamise keerukamaks, kuid oleme koostöös partneritega toimiva lahenduse leidnud.

EE-ALARM süsteem on väljakutseid esitav ning tugevalt integreeritud mobiilside operaatorite võrgusõlmede ja erinevate sisendandmetega. Seega käitub ta suuresti selliselt kuidas seda teevad mobiilioperaatorite võrgud ja seal olevad mobiiltelefonid. Tuleb mõista, et erinevad telefonid, erinevate mobiiloperaatorite erinevates võrkudes ja seadistustes (2G-5G), erinevates asukohtades ning levitingimustes käituvad erinevalt. Lisaks kasutavad inimesed seadmeid erinevalt. Lisanduvad mobiilioperaatorite SMSC (sõnumikeskuste) eripärad ning EE-ALARM süsteemi tootja enda ärisaladuste algoritmid ja loogikad, mida kõike ei avalikustata. Lõpuks määrab ka EE-ALARM süsteemi enda kasutamise viis olenevalt olukorrast. See kõik võib kulmineeruda situatsiooniga, kus keegi sai sõnumi ohualast väljas, viivitusega, korduvalt või ei saanud sõnumit üldse. Kui soovime üksiknumbrite tasemel mõnda konkreetset intsidenti tuvastada, siis selleks on vaja kindlasti mobiilioperaatori abi, kes hakkab otsima detailset informatsiooni, sest sellele teabele riigil ligipääs puudub.

Täiendavad vastused küsimustele, miks üks sõnum jõudis või teine ei jõudnud kohale, leiab Siseministeeriumi hallatavalt www.kriis.ee kodulehelt, korduma kippuvate küsimuste alt.