Täpsemalt avavad teemat Riigipilve juht Taavi Viilukas ja riigi IKT baasteenuste konsolideerimise juht Ergo Tars.

Riigipilv on loodud 2017. aastal koostöös erasektori (Cybernetica AS, Dell EMC, Ericsson Eesti AS, OpenNode OÜ ja Telia Eesti AS) ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusega (RIKS), põhjuseks soov pakkuda avalikule sektorile turvalist pilvekeskkonda. Senine Riigipilve toimimismudel lõpeb eeloleval aastal ning alates 1. märtsist 2022 hakkab Riigipilv kuuluma riigile ehk riik ostab pilve erasektorilt välja.

Kuidas toimub üleminek?
Et Riigipilve üleminek oleks võimalikult sujuv, on tööle asunud Riigipilve uus juht Taavi Viilukas. Tema sõnul on igati mõistetav, et eesolev muutus tekitab palju küsimusi : mis juhtub edasi, mis saab lisateenustest, kuidas hakkab toimima teenindus jne. Igasugune muutus tekitab küsimusi — vähemalt senikaua, kuni pole selgust, mida see kaasa toob.

“On igati mõistetav, et eesolev muutus tekitab palju küsimusi:
mis saab edasi, mis saab lisateenustest,
kuidas hakkab toimima teenindus jne.”

Märts 2022

Riigipilv liigub konsortsiumilt üle uude, riigi poolt loodud IT-asutusse, mis hakkab konsolideerima riigi IT-d. Esimene eesmärk on mõjutada kliente nii vähe kui võimalik, mistõttu võetakse Riigipilv üle sellisena, nagu ta on (inglise keeles as-is) ehk kõik teenused, mis on kasutusel veebruaris 2022, on kasutatavad ka märtsis.
Juba praegu on alustatud meeskonna loomist, kelle esmaseks ülesandeks on Riigipilve tehnoloogia, lahenduste ja protsesside kaardistamine ja seejärel ettevalmistus ülevõtmiseks. Kui vaadata, mis läheb pärast märtsi paremaks, siis peamised märksõnad on vastutus, otsustuskiirus ja paindlikkus.
▹Uue tegevusmudeliga muutub vastutus konkreetsemaks. Üks omanik, üks meeskond. Riik võtab endale vastutuse, et riigi poolt nõutavad turvatasemed oleksid Riigipilves juurutatud.
▹ Ühe omaniku ja ühe meeskonnaga on alati lihtsam ja kiirem otsuseid vastu võtta. Otsustamine muutub kiiremaks ja paindlikumaks, lähtudes vajadustest.

Tuleviku visioon

Vältimaks stagnatsiooni, tuleb seada sihiks, et Riigipilve arendamisega tegeletakse jõudsalt edasi. Tulevikuks on seatud mitu eesmärki.

Esmaseks eesmärgiks on Riigipilve sujuv ülevõtmine märtsis 2022, et muutused kliente võimalikult vähe segaksid. Kuid päris ilma muutusteta siiski ei saa. Näiteks arved hakkavad tulema uuest asutusest.
Kaugem eesmärk on muuta Riigipilv konkurentsivõimelisemaks. Riigipilv peab saama riigiasutute jaoks eelistatuimaks pilveteenuse pakkujaks, mida tuuakse esile kui head näidet, milline üks õige pilv peab olema. Viise, kuidas selleni jõuda, on ainult üks — koostöös klientidega. Kuulates nende vajadusi, kaardistades pilvetehnoloogia arenguid, pidades silmas erinevate asutuste ootusi jne. Eesmärgiks on luua hästi toimivad standardsed teenused, mille kliendid saavad lihtsasti, ilma suurte pingutusteta kasutusele võtta. Siinkohal on peetud silmas nii IaaS, PaaS kui ka SaaS teenuseid.
Kindlasti tuleb ära mainida uute lahenduste kiire juurutamine, ilma et turvalisuse pealt lõivu makstaks. Turvalisus ei ole asi, mille valmis ehitad ja seejärel unustad; see on pidev töö, protsesside väljatöötamine ja nende järgimine.
Kui turvalisusest juba juttu tuli, siis erinevalt avalikust pilvest peab Riigipilve meeskond läbima taustakontrolli. Kuid erinevusi avaliku pilvega on juba praegugi. Näiteks ei ole Riigipilv avatud kõikidele klientidele, nendeks saavad olla vaid valitsussektor, kohalikud omavalitsused, elutähtsate teenuste osutajad, riigile IT-teenuseid pakkuvad eraettevõtted ja tervishoiuteenuse osutajad. Lisaks on enamikku Riigipilve baasteenuseid võimalik kasutada ka ilma avaliku võrguta.

“Turvalisus ei ole asi, mille valmis ehitad ja seejärel unustad.”

“Uue Riigipilve kontseptsioon valmib järgmise aasta kevadeks ning ma juba ootan selle tutvustamist. Et Riigipilv hakkab kuuluma riigile, on igati tervitatav. See on ainuõige tee edasiliikumiseks!” üt
leb Riigipilve juht Taavi Viilukas.

Taavi Viilukas
Riigipilve juht
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus
taavi.viilukas@riigipilv.ee

.   .     .

Kuidas on riigi IKT konsolideerimine seotud Riigipilvega?

IKT baasteenuste konsolideerimise juhi Ergo Tarsi sõnul otsustas valitsus alusteenuste põhimõttelise ühendamise 25. märtsil 2021, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sai ülesandeks ette valmistada selle tegevuskava ja uue asutuse loomine.
Ettevalmistustega on tegeletud alates maist ning siiani on kõik liikunud vastavalt plaanile. IKT alusteenuste konsolideerimisel on mitu põhjust: mastaabiefekti kokkuhoid, teenuste tsentraalne elutsüklipõhine juhtimine, nende kvaliteet ja turvalisus. Teenuste kvaliteedi ühtlustamist ja tõusu loeb Tars ise konsolideerimise üheks olulisemaks ülesandeks. Kindlasti on olulisel kohal ka erinevate tehnoloogiate vähendamine ning seeläbi saavutatav rahaline kokkuhoid ning kompetentside üldine kasv riigis — võimalus tehnoloogiat kiiremini vahetada ja häid spetsialiste veel paremini koolitada.

Konsolideerimine algab ministeeriumitest
Konsolideerimise täpse plaani saab koostada pärast valitsuse otsust luua kõnealune asutus ning kinnitada selle tegevuskava. Üldises vaates on plaan alustada konsolideerimisega selliselt, et esimeses etapis liituvad asutuse teenustega ministeeriumid ja nende allasutused, kellel täna ei ole teenusepakkujaks nn IT-maja. Teises etapis liituvad teenusega IT-majade teenustel olevad asutused ning viimasesse etappi jääb nn jõuministeeriumide liitumine, mis on tavapärasest keerukam.Kui rääkida teenustest, mida Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) hakkab pakkuma, siis laias laastus on teenused jagatud kahte rühma: arvutitöökohateenused (ATK) ja serveri baastaristuteenused (SBT). Samuti on otsustatud, et RIT hakkab pakkuma Riigipilve teenuseid peale konsortsiumi lepingu lõppemist. See on iseenesest loogiline samm ning Riigipilv saab olema SBT lahutamatu osa. Samuti on soov näha, et Riigipilve tiimil tekib tulevikus võimekus olla riigi keskne avalike erasektori pilveteenuste pakkuja.

Pikas vaates on Riigipilvel üks eesmärk — Riigipilv on eelistatuim pilveteenuse pakkuja riigiasutustele. Kuidas me seda saavutame? Kindlasti koos klientide ning hea tiimiga!
Vaadates Riigipilve ja tema teenusmahtude kasvu, siis on juba täna selge, et sellise teenuse järele on riigis vajadus. Pärast haldusvõimekuse saavutamist tuleb luua Riigipilvele uus strateegia, arvestades klientide vajadusi ja ootuseid ning pilvetehnoloogia arengusuundi.

Ergo Tars

IKT baasteenuste konsolideerimise juht
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ergo.tars@mkm.ee