Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Kommenteeri

Private Public Partnership (PPP) ehk averus Riigipilve näitel - plussid ja miinused

1.märtsil 2022.a. andis Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) Riigipilve konsortsiumilt Riigipilve haldamise üle Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele (RIT). Averuse ehk avaliku ja erasektori koostöö meetodi plusse ja miinuseid analüüsis Riigipilve endine juht Priit Kollo.

Riigipilv loodi PPP (Private Public Partnership) ehk averuse meetodil  2016. aastal ja osteti riigi poolt välja 2022. aastal. Erinevalt mõnest teisest sarnase rahastusmudeliga loodud projektist ei ole Riigipilv sattunud avalikkuse suurema tähelepanu ega turmtule alla. Küll aga võib viis ja pool aastat kestnud averusest teha nii positiivseid kui ka negatiivseid järeldusi.

Riigipilve konsortsium, mis koosnes viiest eraettevõttest - Ericsson, Telia, OpenNode, Dell/EMC, Cybernetica ja ühest riigiasutusest (RIKS), loodi 2016. aastal eesmärgiga käivitada riigis majanduslikult tasuv pilveteenus. Pilv käivitati juba 2017 ja aastaks 2021 õnnestus jõuda jooksvate kuludega tasuvuspunktini. Nii et projekti võib pidada edukaks. Loodud sai maailmas unikaalse arenduse ja haldusega pilvetaristu, milles oluline roll on olnud kõigil partneritel.

Averus ehk PPP on mudel, kus eraettevõtted tasuvad algsed investeeringud ja teenuse või taristu kasutusaja jooksul makstakse see riigi poolt kinni. Ehk siis Public osa selles kolmes P-s tähendab avalikku huvi ja kõigi kulude katmist.

Kõige positiivsema poolena Riigipilve averuse mudelis võib välja tuua, et kuna tulud ei olnud riigi poolt garanteeritud, siis kõigil osapooltel oli suur huvi teenus muuta mugavaks ja seeläbi tulusid suurendada (Riigipilve ärimudel näeb ette riigiasutuste hulgas endale klientide leidmist ja neile sobiliku pilvemajutusteenuse pakkumist). Tavaliste riigihangete puhul see üldiselt nii ei ole. Kui tarnijad on töö teinud ja funktsionaalsus on saavutatud, siis mugavus on tellija mure ning lisakulu. Riigipilves oleme me kümneid kordi istunud ümber laua ja vaadanud partneritega üksteisele otsa, et kes mingi ununenud või maha kukkunud palli üles korjab. Pilveteenus oma olemuselt on mastaapne projekt ja kõiki nüansse ette näha on võimatu. Näiteks jäi algsest planeerimisest täiesti välja koduleht. Selliseid asju oli veel ja kuna osapooled olid huvitatud teenuse arengust siis leiti alati lahendus.

Tuleb tunnistada, et selline huvi teenuse hea arengu vastu on eraettevõtetel ilmselt peamiselt siis, kui tulud ei ole garanteeritud. Vastupidisel juhul võib juhtuda, et kaob motivatsioon head teenust pakkuda, tehakse miinimum, mis tingimustega on nõutud ja kooritakse riigilt seitse nahka.

Kõige negatiivsem pool averuses on juhtimine. Teenuse omanik on riik ehk seda esindav asutus. Samas projektimeeskond on eraettevõtetes. Seega erimeelsuste ja lahkarvamuste kokkuleppimiseks kulub tohutu aeg ja võib täitsa vabalt juhtuda, et selle demokraatliku protsessi käigus jõutakse kõiki osapooli mitterahuldava tulemuseni. Riigipilve puhul oli see pigem erand ja enamustel kordadel õnnestus leida konsensus, millega kõik nõustusid. Siiski energiat koordinatsiooniks kulub märkimisväärselt rohkem kui tavapärasemate projektimudelite puhul.

Teine negatiivne asjaolu on projekti käigus tehtavate lisainvesteeringute leidmise raskus. Riigipilv oli esimesed 3 aastat tulude mõttes üpris suures majanduslikus kitsikuses. Riigi IT strateegiakujundajatega oli suhtlus küll pidev, aga tuleb tunnistada, et tumedamatel hetkedel nägid tunneli lõpus valgust ainult paduoptimistid. Teenuse edukaks pööramiseks tuli aga laiendada teenuste kataloogi ja see vajas lisainvesteeringuid. Riigipilvel läks hästi, sest olid partnerid, kes sügavas augus olles julgesid edasi kaevata ja raha sellesse projekti lisaks investeerida. Tagantjärele tark olles tasus selline otsus ära, aga oleks võinud minna ka teisiti.

Riigipilvest sai riigile oluline IT taristu, milles majutada tänapäevaselt oma konfidentsiaalseid infosüsteeme ja andmeid suurtest USA pilvedest sõltumatult. 2022. aastal andis RIKS pilveteenuse üle riigi uuele kesksele IKT taristu asutusele RIT.

Kokkuvõttes, kas Riigipilve näitel saab soovitada averusena riigi projektide tegemist, võib öelda, et kuigi Riigipilvel läks hästi ja õppisime palju, siis pigem ei soovitaks. Riigi kulude ajatamine loob pingelise õhkkonna nii projektimeeskonnas kui ka hilisemate rahastajate seas. See on ilmselt peamine põhjus, miks peale katsetusi näiteks Ühendkuningriik on loobunud PPP finantsskeemidest.

Kõrvalt vaatajale võib jääda mulje, et riigile jäävad ainult kulud ja seotud ettevõtted teenivad ainult kasumeid. See aga ei ole mõistlik, seega on soovitav leida investeeringud ja kulueelarve enne projekti kasvõi laenu näol, sest ega oma olemuselt ei ole averus ka midagi muud kui tulevikus tagasi makstav laenukohustus.

Priit Kollo
RIKSi IT juht
Riigipilve juht kuni 1.03.2022


Lisa kommentaar

Email again:
Vaegnägijatele