Tundub iseenesest mõistetav, et pärast lennukiga sihtriiki saabumist lülitame oma mobiiltelefoni lennurežiimilt tavarežiimile ja meid ühendatakse rändlusteenuse raames automaatselt välisriigi sidevõrku - saame kasutada internetti ja teha kõnesid. Euroopa (sh. Eesti) päästjate, politseinike ja teiste hädaabiteenuste osutajate töö ei pruugi aga alati piirduda rahvuslike piiridega ja täna kasutuses olevad terminalid ei tööta naaberriigi operatiivraadioside võrkudes. Rändlusteenust ei ole ning üle piiri minnes muutuvad operatiivraadioside terminalid pelgalt lisaballastiks. Samamoodi ei ole võimalik suhelda täna operatiivraadioside terminaliga riikidevaheliselt.

Kevadisel mereside töörühma kohtumisel, mille eestvedajaks on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) ja kus osalesid lisaks Eesti Jahtklubide Liit (EJL), Eesti Väikesadamate Kompetentsikeskus MTÜ (EVSKK), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), otsustati luua ühtne mereside kanal nii väikesadamatele kui spordivõistluste tarbeks. Ettepanek tuli nii EJL kui EVSKK suunalt, kes näevad ühtses kanalis nii praktilist kui majanduslikku väärtust.

RIKS juhataja Sven Heil ja raadioside osakonna juht Siim Valgeväli käisid mai teises pooles Belgia RIKSi ehk Astrid kliendipäeval, kus räägiti Belgia ja teiste riikide kogemustest riigiside arendamisel.

1.märtsil 2022.a. andis Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) Riigipilve konsortsiumilt Riigipilve haldamise üle Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele (RIT). Averuse ehk avaliku ja erasektori koostöö meetodi plusse ja miinuseid analüüsis Riigipilve endine juht Priit Kollo.